Ntdujt

Gaz NO₂.

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Gaz (alam.: gas, sündui amuižgrek.: χάος / «haos»-sanaspäi) om substancijan agregatine olend, kudamban molekuloiden, atomiden, ioniden sidod oma lujas välläd. Ližaks, nened heničud likudas gazas lujas hotkas.

Gazad oma lujas levitadud londuses, mail'mas, enamba kaiked plazman (ioniziruidud gaz) nägus. Erasti lugetas gazaks mugažo elementarižiden heničuiden ühtmut (fotoniden, elektroniden). Gazad voidas valuda i vastustadas deformacijale nozoluziden kartte, no gazoil ei oleskele fiksiruidud mülüd, ned täuttas kaiked mülüd. Man atmosferan gaz pidase gravitacijan vägel.

Ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Todesine gaz nahodib lujas idealižhe gazha tobjan palan, se om ülälämbitadud puru (üks'fazine olend). Ku voib säta nozolut vai kovad hibjad gazaspäi, ka nimitadas sidä puruks (kaks'fazine olend). Nozoluden kändand gazaks nimitase «purustuz» i sen tagaprocess — «kondensacii», kovan hibjan gazaks — «sublimacii» i sen tagaprocess — «ištutamine».

Todesine gaz om hüvä lämuzizoläcii. Ioniziruidud gaz i vilugoittud märitud temperaturhasai gaz vedadas elektrust hüvin.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.